Cunégonde
Sisukord |
Cunégonde'i iseloom
Cunégonde oli üheks peategelaseks raamatus „Candide“. Ta oli peategelase Candide’i elu armastuseks, vähemalt arvas seda Candide. Lugedes raamatu algust jääb mulje, et Cunégonde on maailma ilusaim naine, sest Candide kirjeldas teda kui „pärli tütarlaste seas“ ning „looduse meistriteost“. Cunégonde tundub olevat sümpaatne naine, kes kannatab väga oma sotsiaalse tähtsuse tõttu: tal on seitsmekümne kahe põlve jagu kuulsaid esivanemaid, nagu ütles Cunégonde’i vend. Hiljem raamatu lõpu poole, kui Cunégonde on kannatanud piisavalt palju, pole ta enam üldse nii ilus, kui kirjeldas Candide teda raamatu alguses: tema nahk on tõmmuks põlenud, tal on punetavad silmad, kuivetunud nahk, kortsulised põsed, punased ja kestendavad käed. Lõpuks tunnistas ka Candide ise, et Cunégonde’i ilu on kadunud. Samuti muutus raamatu lõpuks ka tema iseloom: sümpaatne naine oli muutunud riiakaks ja teistele talumatuks koos oma halbade tujudega.
Cunégonde raamatus "Candide"
Nagu eelnevalt mainitud, oli Cunégonde Candide’i elu armastuseks. Kogu raamatu sisu käib selle kohta, kuidas Candide oma armastatu leiab ning siis jällegi kaotab, kuidas ta teda otsib ning millistesse seiklustesse Candide satub. Kuna Cunégonde on väga kõrgest soost ja Candide talle seetõttu abikaasaks ei sobi, siis pärast seda, kui Candide julguse kokku võtab ja naist suudleb, lüüakse ta lossist välja. Hiljem saab ta teada, et loss on hävitatud ning perekond kõige jõhkramal moel ära tapetud, seal hulgas ka Cunégonde. Õnnekombel on naine siiski pääsenud, kuid kannatanud selle ajaga, kui Candide’i tema kõrval polnud, palju. Candide’i kohates räägib naine talle, mida kõike hirmsat temaga tehtud on: kuidas ta on olnud armukeseks mitmele mehele ja pidanud läbi elama palju muud hirmsat ja seda kogu raamatu kestel. Kuna Candide tahab kõige rohkem maailmas olla koos oma armastatuga, teeb ta kõik, et seda ka saavutada ning lõpuks nad siiski jäävad lõplikult kokku, kuid tulemus ei ole pooltki selline, nagu Candide lootis: Cunégonde on muutunud inetumaks, sest kogu see ilu on nende läbielamiste tõttu kannatada saanud. Muidugi Candide lõpuks abiellub temaga, kuid mitte enam niivõrd armastuse, vaid lubaduse ning kaastunde tõttu. Kui natukene aega on elatud juba tavapärast elu, muutub Cunégonde ka iseloomu poolest ja sümpaatsus on kadunud ning asemele on tulnud halvad tujud, mistõttu on ta muutunud ka teistele talumatuks.
Cunégonde'i roll
Ma arvan, et Cunégonde’i roll selles raamatus oli näidata seda, et kui inimesed on alguses ilusad ja toredad, siis aeg ja kannatused muudavad inimest palju. Cunégonde’i puhul oli just füüsiline pool palju kannatada saanud, kuid lõpuks muutus ka tema iseloom. Lisaks arvan ma, et Cunégonde’i roll pidi näitama ka seda, et mõned armuvad inimese välimusse niivõrd, et kui aeg inimest muudab, siis ei sümpatiseeri see inimene enam nii palju kui enne.
Kasutatud kirjandus
1. F-M. Arouet (Voltaire) - "Candide ehk optimism"
Teele Taniel
