Lehte Hainsalu teostest inspireeritud laste tööd

„Linnu pesa“

L. Hainsalu

Kesk karikakardes kesa,

kesk söödisiilu,

keskjäätmaaviilu

üks kaitseta linnupesa.

Eks torm teda talla,

ta vihmale valla —

üks kaitseta linnupesa.

Kesk karget rohtu

on musttuhat ohtu.

Nii kaitseta linnupesa.

Ei lenda, ei rooma

ja hukka ei hooma.

Last, lindu ja looma

peab kaitsma su pihupesa.

Nii nagu inimestel vanemad kaitsevad oma lapsi, nii ka lindudel linnuema ja -isa hoolitsevad oma poegade eest. Laps on ka nagu lind, keda toidetakse, kasvatatakse ja õpetatakse kõndima nagu linnupoegi lendama. Kui juba suur ollakse ja kodust lahkutakse, et iseseisvat elu alustada, siis mõne aja möödudes loovad lapsed endale kodu ja hakkavad oma lapsi, oma linnupoegi kasvatama.

Kätlin

Mulle meenus, kui ma olin vanaema pool, kes elab kortermajas, siis maja taga suure puu otsas oli varese pesa. Nägin seal vareseema ja tema kahte poega, kes tundusid nii pehmed ja sulelised. Praeguseks seisab see pesa tühjana. Üksinda jäänud laps või lind on kaitsetu ja õnnetu. Siis tuleb iseseisvalt lendama õppida, süüa otsida. Väike laps ja linnuke ei saa sellega hakkama. Neid peab kaitsma.

Merilin

Kõik siin maalilmas on habras ja vajab kaitset. Olgu see siis lind või laps või täiskasvanu või maailm ise. Kõigil on vaja turvatunnet. Lehte Hainsalu on alati pööranud tähelepanu nendele, kes kaitset vajavad, keda ei märgata või kellele tehakse liiga. Mulle meenus seda luuletus lugedes, kuidas maal vanaema juures linnupojad vahel olid pesast alla kukkunud. Me korraldasime alati nendele matused ja olime sõpradega väga kurvad.

Kaisa

Mõtlen, et igal ühel peaks olema koht, kus olla, olgu see loom, lind või inimene. Siin luuletuses nii ei olnud. Autor andis luuletuses edasi sõnumi, et kõigil peab olema oma pesa.

Gedy