Paquette

Allikas: Tartu Descartes'i Lütseum
Brittany Brown Paquette'ina

Paquette oli tegelane Francois-Marie Arouet Voltaire'i raamatus "Candide". Raamatus on Paquette Cunégonde'i ema toateenija. Hiljem saab temast prostituut.

Sisukord

Paquette’i elu

Paquette on raamatu alguses teenijanna paruni lossis. Seal on ta Panglossi armuke ning annab viimasele edasi süüfilise. Hiljem sai Paquette süüfilisest lahti tänu ühele kirurgile, kes oli nõus teda ravima. Vastutasuks pidi Paquette tema juures elama ja olema tema amuke. See oli aga naise jaoks kohutav sest kirurgil oli väga kade naine, kes peksis Paquette'i pidevalt. Kirurgi ennast kirjeldas Paquette kui "kõige koledamat meest kes iial nähtud on". Kirurgi naine sai külmetuse ja kui kirurg andis talle "ravimi" siis naine suri hirmsatesse krampidesse. Naise lähedased kaebasid kirurgi kohtusse, kuid viimane põgenes selle eest. Seega võeti vastutusele õnnetu Paquette, kes vaatamata oma süütusele mingil juhul juhtumit võita poleks saanud. Paquette'i päästis hoopis tema imeilus välimus. Kohtunik andist Paquette'ile vabaduse tingimusel, et tema oleks edaspidi nisele kriurgi rollis. Naisest tüdinedes saatis kohtunik Paquette’i tänavatele hoorama. Paquette tundis end tänavatel kui lihatükk, keda oma äranägemist mööda ära kasutati. Selle juures pidi ta alati tegema head nägu, sest kellelegi ei meeldinud õnnetu hoor. Paquette'i elu paranes veidi, kui ta kohtas vend Girofléed, kes tema juurde jäi ja kui Candide talle natuke raha andis. Hiljem sai tema elu parandatud, kui ta liitus teistega farmis ja jäi sinna elama. Tema edasiseks ülesandeks sai tikkimine.

Paquette ja Candide

Paquette ja Candide puutuvad esmalt kokku paruni lossis, kuid seal vaid põgusalt. Hiljem kohtab Candide Paquette’i Veneetsias, kus naisest on saanud prostituut. Naine räägib Candide'ile oma kurvast saatusest. Selle peale hakkab Candidel Paquette’ist kahju ning ta annab naisele ja vend Girofléele raha (mille peale mõlemad üsna õnnelikud on, eriti vend Giroflée). Candidel on raamatus Paquette’ist kahju ja Paquette süvendab oma kurva saatusega tema pessimismi maailma suhtes.

Paquette ja Pangloss

Teenijana leiba teenides käis Paquette Panglossi juures ja õppis seal eksperimentaalfüüsikat. Tegelikult on neiu Panglossi armuke. Paquette oli see, kes andis Panglossile süüfilise. Paquette on üks põhjustest, mis viib Panglossi optimismi alla.

Paquette ja vend Giroflée

Vend Giroflée oli Paquette’i üks klientidest ja temasse kõrvuni armunud. Vaatamata oma armastusele peab ta Paquette'i kasutamiseks maksma. Sellegipoolest valmistavad nad teineteisele rõõmu, kuid ometi pole õnnelikud. Nad on väga vaesed ja peavad elama teiste almustest. Samui ei meeldi vend Girofléele see, et Paquette prostituut on, kuid see on nende ainus võimalus enda ära elatamiseks. Paquette ja vend Girroflée jäävad kokku kuni farmis töö leidmiseni.

Paquette'i tähtsus

Paquette’i tegelane raamatus tõestab, et maailm ei ole ideaalne ja täiuslik koht. Paquette'i elutee viib alla Candide'i meeleolu ja kinnitab talle üha rohkem ja rohkem, et maailm on õudne paik. Ka Panglossi optimistlikku ja naiivset suhtumist maailmasse viib just Paquette alla (andes mehele süüfilise). Arvan, et autor on tema näitel püüdnud mõista selle aja naisi, kel ei ole nii hästi leidnud. Autor on väljendanud nende eluraskusi ja rõhutanud seda, et keegi ei vali olla tänavahoor lihtsalt selle pärast et nad seda tahavad. Paquette'i näitel tuuakse välja ülimat ebaõiglust ja kurba saatust isegi hea ja rõõmsa ellusuhtumise puhul. Peale vaatates arvasid kõik, et Paquette'ile meeldib tema elu ja tänaval hoor olla ei olegi nii õudne. Tegelikkuses oli tema saatuse alalkäik selles raamatus ilmselt kõige jubedam. Tema tegelane tegelikult ei tee oma elus õigeid valikuid ja on paljudes oma probleemides ise süüdi. Sellegi poolest jätab autor temast pigem ohvri, ui halva naise mulje. Seda vaatamata sellele, et tema elu nii patune on. Lunastuse saab Paquette farmis, kus tema elu edasine ülesanne on tikkida.